Kuupäev: 2010-01-26
Kanal: Terviseleht
Autor: Aive Luigela
Täispiim
on oluline vitamiinide allikas, sisaldades peaaegu kõiki vesi- ja
rasvlahustuvaid vitamiine. Rasvlahustuvad vitamiinid (A, D, E on
olulised kaltsiumi soodsamaks omastamiseks. Vees lahustuvatest
vitamiinidest olulisemad on kõik B-rüh-ma vitamiinid, mis aitavad
korras hoida eeskätt meie närvisüsteemi. Ega muidu ei soovitata juua
õhtuti sooja piima meega, et oleks rahulik uni. Piimast saadava
kaltsiumi omastamiseks on vajalikud piimarasvas olevad vitamiinid,
eeskätt D-vitamiin.
Ekslikult arvatakse, et piimarasv
soodustab veresoonte lupjumist. Inimestele on piimarasv hästi
omastatav ja heaks energiaallikaks. Piimarasva omastamist soodustab
selle suhteliselt madal sulamistemperatuur, sobiv rasvhappeline
kooslus, rasva-kerakeste hajusus ja nende imendumise eripära
seedekulglas. Täispiim ei tee kedagi paksuks, nagu kardetakse, sest
klaas 2,5% piima annab vaid 120 kcal energiat (kooritud piim 80 kcal).
Eriti oluline on piimast saadav energia just kasvavale organismile ja
lastele ei tohiks ilma rasvata piima pakkuda. Lahjast piimast on
kadunud need rasvhapped, mis on teatud haigusttekitajate suhtes
nakkusevastase toimega, samuti lähevad kaotsi rasvlahustuvad
vitamiinid.
Kolesterool piimas
Pahatihti hirmutatakse inimesi faktiga, et piimarasv sisaldab kolesterooli - ja kolesteroolikartusest ei julge paljud täispiima juua ega ammugi võid süüa. Kuid keha vajab kolesterooli. Organismis on seda keskmiselt 140 g ja toiduga peaks lisanduma 250-350 mg päevas. Tõepoolest, kui kolesterooli koguneb organismi üleliia, ladestub ta veresoonte seintele, põhjustades veresoonte va-lendike ahenemise, nii et veresooned muutuvad hapraks ja suureneb infarktioht. Et seda ei juhtuks, tuleks koos piimaga kasutada rohkem kiudainerikkaid toiduaineid, mis aitavad üleliigse kolesterooli siduda ja organismist väljutada. Seega sobib täispiim ja piimatooted kokku täistera-viljatoodetega ja kiudainete rikaste aed- ja juurviljadega. Ainsad, kes peavad jälgima rangelt täispiima ja rasvaste piimatoodete kasutamist, on päriliku kolesterooliainevahetuse defektiga inimesed. Ja ka sel juhul ei tohi üle minna margariinide kasutamisele, kus õlid hüdrogeenimise tagajärjel on muudetud transhapeteks, mis "mässivad" samuti vere-sooni kui kolesterool ja halvendavad viimase ainevahetust (näiteks Võidel sisaldab 62% hüdrogeenitud rasvu ja üksnes 10% võid). Võis on küll palju kolesterooli, kuid me ei kasuta teda ju kunagi nii palju, et ületaks päevast kolesterooli vajadust. Siis peaksime sööma küll paki päevas! Teadkem sedagi, et organism omastab piimarasva kolesterooli vaid 50% ulatuses arvestuslikust. Piima normaalsel tarbimisel ei kujuta piimas olev kolesterool mingit ohtu.
Peamine kaltsiumi allikas
Lehmapiimas on rohkesti mineraalaineid, sealhulgas olulisimate makroelementidena kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium ning mikroelementidena vask, raud, tsink, fluor, alumiinium, boor ja isegi seleen. Nad on kõik olulised ainevahetusprotsessis ja vere tugevdamisel. Ega siis muidu soovitata täispiima ja isegi rõõska koort juua verevaesuse korral. Klaasist piimast saab inimene juba 240 mg kaltsiumi (keskmine norm täiskasvanutel 1000 mg, vanematel naistel ja rasedatel kuni 1500 mg) ja vajaduse rahuldamiseks peaks inimene tarbima päevas vähemalt 3 kl täispiima, lisaks viil juustu või 100 g kohupiima (kaltsiumi 120 mg). Kui tarbime täispiima, on kaltsium hästi omastatav tänu rasvas leiduvale D-vitamiinile. Piimas on hea kaltsiumi ja fosfori suhe (samuti kaltsiumi ja valgu suhe), mistõttu kaltsium hästi omastub ja kindlustab meile õige luutiheduse ja normaalse vererõhu. Ka piimas sisalduv laktoos e piimasuhkur soodustab kaltsiumi omastatavust Ja juhul kui on probleeme rõõsa piima joomisega, siis kasutame hapendatud tooteid (keefir, jogurt, kohupiim jt), kuid loobuda piimast ei tohiks. Nii kindlustame endale tugevad luud ja välistame vanemas eas luuhõrenemisega seotud probleemid.
Millist piima juua?
Tänaseks on piimalett täienenud kümnete keefiri ja jogurti variantidega, mis õigustusega omavad tervistavate toodete nimetust. Parimateks on tunnistatud biojogurtid ehk elus jogurtid (bakterid elavad edasi organismis). Neile on täiendavalt starter-bakteritele lisatud probiootilisi baktereid, mis annavad organismile näiteks nakkus-kaitse, parandavad luutihedust, kiirendavad seedetegevust, tõstavad organismi kaitsevõimet, vähendavad vähki tekitavate ühendite kogust jämesooles jm. Täispiima ja piimatooteid tasub tarvitada koos kiudainerikaste täisteraviljatoodete ning aed- ja juurviljadega. Rõõska või hapupiima sobib kasutada igal toidukorral, kas joogina või toidus. Kõige tervislikum on juua hapupiimatooteid. Vanemas eas inimestel, kelle ainevahetus on aeglustunud, soovitatakse juua rõõsa piima asemel hapendatud piimatooteid, mis hoiavad korras ka seedimise. Paraku kaob vananedes osal inimestest piimasuhkrut lõhustava ensüümi aktiivsus ning nii võibki rõõsk piim tekitada seedeprobleeme. Paljud inimesed ei talugi piimasuhkrut, sest neil puudub organismis piimasuhkrut lõhustav ensüüm laktaas. Need inimesed peavad loomulikult loobuma täielikult rõõsast piimast. Piima hapnemisel muutub piimasuhkur ehk laktoos piimhappeks, mis on seedimisele kasulik. Hapendatud piimatooted omastab organism kergemini ning nad seeduvad kiiresti. Poes on rikkalik valik hapupiimatooteid, paljud neist on rikastatud nn elusate mikroobidega.
Ei saa köögis läbi ilma piimata
Paljud toidud saaks üsna "vesised" ja maitsetud ilma piimata. Hommikupudergi kahvatub, kui kõrvale pole piima (keefirit, petti, jogurtit) juua. Mitmesuguste magustoitude, vormiroogade, pannkookide jt toitude valmistamine lausa nõuab piima! Hommikusöök valmib kiirelt, kui segame müslit või lihtsalt meelepäraseid teraviljahelbeid hapupiimaga, maitseks mett ja moosi või marju.
Elusbakteritega rikastatud hapupiimatooted
■ aitavad ravida mao- ja sooltehaigusi, eriti vanemas eas
■ aitavad tõkestada soolenakkusi
■ suurendavad B-grupi vitamiinide imendumist
■ tõstavad organismi vastupanuvõimet
■ aitavad organismi puhastada jääkainetest
■ parandavad ainevahetust.
